| 
Sisukaart
 | 
Prindi    
E-Kool VIKO E-post  
 
 
 
 
 
 
  2012- & Viljandi Kesklinna Kool
  1995 - 2012 Viljandi Maagümnaasium
  1976-1995 – J.Köleri nim Viljandi 4.Keskkool
  1963-1975 – Viljandi IV 8-kl Kool
  1941-1962 – Viljandi II Keskkool
  1917-1940 – Viljandi Poeglaste Gümnaasium
  1875-1917 – Liivimaa Maagümnaasium
  1844-1875 – G.M.Schmidti eragümnaasium
  Medaliga lõpetanud
  Õpetajad läbi aegade
  Aasta õpetajad
  Eesti Vabariigi 92. aastapäeva aktus
  Teatrifestival SILLAD
  Vilistlased
  Põhikooli lõpetajad 1981-1993
  Põhikooli lõpetajad 1994 - 2011
  Põhikooli lõpetajad 2012 - &
  Pane tähele  
Olümpiaadide (ainevõistluste) tulemused
Tunniplaan 2016/2017 2. poolaastaks
 
  Mõte  

Hinded on turukaup, on saadaval iga hinna eest.

Grete Kangur, 8. kl, 2015

  Galerii  
  Oma Sõna  
 
Kokku 0 vastamist


1995 - 2012 Viljandi Maagümnaasium

 

1. septembrist 1995. kannab kool jälle vana, Viljandi Maagümnaasiumi nime. Selle nime all kestis kool 17 aastat, mil gümnaasiumiklassid 2012. aasta 1. juulil lahutati põhikoolist. Viimast järjepidevat keskharidust on siin antud 1976. aastast alates, see on ühtekokku 36 aastat. J. Köleri nimelise Viljandi 4. Keskkooli traditsioonid jätkusid.
VMG-s oli välja kujunenud omanäoline õppe- ja kasvatussüsteem, nii mõnigi mujalt tulnud iseendaga pahuksis olnud õpilane on just siin jalad alla saanud ja kooli lõpetanud. Viimase paarikümne aasta jooksul on kool olnud ka vaba mõttelaadiga töökeskkonna poolest vähemalt kümmekonna tulevase koolijuhi kasvulavaks. VMG on olnud igati tasemel väikelinna kool. 3. ja 6. klassi tasemetööde keskmine hinne on olnud „neli“ ja kõrgem. Põhikooli lõpueksamite tulemused on olnud enamasti kõrgemad vabariigi keskmisest. Gümnaasiumi riigieksami tulemused on üldjoontes alati olnud vabariigi keskmisel või sellest kõrgemal tasemel.
VMG on olnud olümpiaadide kool. Vabariigi tipptasemel on olnud pikka aega eesti keele ja kirjanduse olümpiaadide tulemused, enamasti on hõivatud kohti esimese kümne hulgas, ka esimese kolme hulgas, millega on lunastatud ülikooli sissesaamine väljaspool üldist konkurssi. Neid on õpetanud Aili Kiin, Irene Artma ja Alli Lunter.
1988. aastal Irene Artma poolt alustatud kooli ajaleht Oma Sõna on jätkanud oma ilmumist kuni viimse numbrini 2012 kevadel. Oma Sõna on üleriigilisel Meediamulli võistlustel olnud enamasti vabariigi esimeste hulgas. Reet Sinimaa algatusel 1972. aastal ilmuma hakanud õpilaste kunsti- ja sõnaloomet sisaldav kooli almanahh on jätkuvalt ilmunud iga viie aasta tagant, toimetajaks on olnud Alli Lunter. Järgmine kogu ootab ilmumist 2013 kevadel. Reet Sinimaa initsiatiivil 1973. aastal loodud kooliteater on ka jätkuvalt tegutsenud erinevate juhendajatega kuni aastani 2012. Üleriigilistel Betti Alveri lühikavade konkurssidel on palju kiidusõnu pälvinud juhendaja Aili Kiin.
Reaalklasside matemaatika ja füüsika õpetamise tase ning õppetulemused on olnud head. Olümpiaadidel ja muudel matemaatikavõistlustel on kool olnud reaalkallakuga Jakobsoni Gümnaasiumile vääriline vastane. Eriti põhikooli osas. Meie gümnasistidel on olnud Jakobsoni matemaatika-füüsika süvaõppeklassidega keeruline võistelda, aga poodiumikohti on jagunud meilegi. Oleme olnud kindlalt Viljandimaa kahe parima kooli hulgas. Riigieksamitulemused on olnud väga head. Pea igal aastal mõni 100-punktine tulemus, keskmine ca 20 punkti riigi keskmisest kõrgem. Niisuguste tulemusteni on jõutud sügava missioonitundega reaalklasside õpetaja Toomas Rähni ja tema oskuslikult valitud tunnimetoodika toel.
Üks VMG erilisemaid palgejooni on olnud kunstiõpetus, mis sai alguse koolile 1976. aastal Köleri nime andmisest. Kunstiklassides töötati gruppides neli tundi nädalas. Aastast 2001 asutati kunstiklasside baasil VMG Kunstistuudio ja neli aastat hiljem loodi selle alusel ja õpetaja Ene Runingu tegevuse tulemusena Viljandi Kunstikool. Kunstiklassidel ja kunstistuudiol on olnud näitusi Kullo Galeriis, Draakoni Galeriis ja häid kohti ning tunnustusi vabariiklikel õpilastööde näitustel, sellele lisaks maakondlikud näitused ja osalemine Viljandi kunstiüritustel, näiteks VKÜ Kiriküüt kunstipäevadel. Neil aastail oli traditsiooniks suviste kunstilaagrite korraldamine. Süvenes ka uurimustööde traditsioon ning saavutati mitmeid märkimisväärseid vabariiklikul tasemel tunnustusi. Meelsasti on valitud gümnaasiumi lõpueksamiks kunstiajalugu, uurimis- või loometöö, näiteks film, maal, graafika jm. Kunstiklassidest on sirgunud nimekaid kunstnikke, disainereid ja arhitekte. VMG paiksed ja silmapaistvate tulemustega kunstiõpetajad sel perioodil on olnud Ene Runing ja Tatjana Anniko.
Koolis on töötanud ka heatasemelised mudilas-, laste- ja poistekoor ning neidude ja noortekoor, Juhendajateks on olnud Malle Pisarev põhikoolis ja Pille Kährik gümnaasiumis. Koore on erinevatel aegadel hinnatud ka I kategooria vääriliseks. Osa on võetud kõigist laste laulupidudest, kus on aastakümneid olnud ka meie kooli rahvatantsuansambel Maie Tammemäe juhendamisel. Vanema astme muusikaolümpiaadidel on saavutatud häid tulemusi. Perioodil 1995–2012 on kooli isetegevust ilmestanud erinevad orkestrid ja ansamblid. 2010 alustati üleriigilise heategevusliku koolibändide konkursi BÄM korraldamisega.
Kodulooteemaliste uurimistööde traditsioon koolis on olnud pikk, ulatub Viljandi IV 8-klassilise kooli traditsioonidesse ja on jätkunud kõigil aegadel konverentsidega, vaimseks hingeks on olnud Tiiu Luik, kes kodu-uurimiskeskusena rajas ka koolimuuseumi. Silmapaistvaid vabariigi tasemel uurimistöid ja mälumänge on juhendanud Riina Kangro ja Liivi Vislapuu. Kooli ajalugu on entusiastlikult kogunud, säilitanud ja õpilastega jaganud kooli vilistlane Kalle Pullmann.
Kehalises kasvatuses on eriti hästi silma paistnud vabariiklikel spordivõistlustel algklassi õpilased juhendaja Raina Luhakooderi ettevõtmisel.
Koolis hoogustus sel perioodil õppeotstarbeliste toimetiste ja trükiste väljaandmine. VMG õpetajaist on olnud õppevara trükiste autorid Riina Kangro, Liivi Vislapuu, Pille Kährik, Kristy Leinus, Ene Runing, Marika Malmsten, Meelis Reinart, Viivika Ojalill, Maret Lina, Viivu Arnim, Malle Pisarev ja Reet Sinimaa koos Reet Lubiga. Margit Kirss on koostanud inglise keele elektroonilised materjalid EIS-es. Üleriigiliste õpikute autorid on Aili Kiin, Irene Artma, Toomas Rähn, Heiki Raudla, Alli Lunter.
2011/12 aastal, mil VMG reorganiseeriti VKLK-ks, õppis VMG-s 820 õpilast ja õpetas 71 õpetajat, VMG-s töötas 11 magistrikraadiga õpetajat, 6 õpetaja-metoodikut ja 17 vanemõpetajat, nende hulgas 7 täiskasvanute koolitajat ja 6 riigieksami hindajat ( L. Vislapuu, A. Kiin, I. Artma, M. Kirss, R. Kangro, A. Lunter). Koolil oli uuele õppekavale vastavad kolm õppesuunda: humanitaar-, reaal- ja loodusõpe. Kool oli humanitaarse kallakuga, valikaineteks oli loovkirjutamine, meedia, kultuuri- ja usundilugu jm, võõrkeeltest õpetatai vene, saksa, inglise, soome ja prantsuse keelt.
Pärast kooliruumide põhjalikku kapitaalremonti 2008–2010 sai kogu kool parema ruumilahenduse, kasutusele võeti kolmas korrus, kool sai uue mööbli ja sisustuse. Selle perioodi põhiraskus lasus kauaaegse ja tööka majandusjuhataja Eeri Pisarevi õlul. Nendel aastatel on kool jõudsalt arenenud nn Tiigrihüppe raames, koolis on nõuetekohane arvutiklass, igas klassis ja ametiruumis on arvuti.
VMG direktoriks on olnud alates 1978. aastast Aavo Soopa. Algklassi ja põhikooli õppealajuhataja oli sel perioodil Kalli Põld, gümnaasiumis aga Viivi Raudsepp. Kõigil neil aastail töötas koolis klassivälise töö juhina kooli vaimsust kõrgel hoidev Aili Kiin.
Kool on töötanud neljas hoones. Peahoones Uueveski 1 6.–12. kl, Jakobsoni 42 1.– 5. kl, keeletunnid keeltemajas ja kehaline kasvatus hiljuti valminud võimlas.
Viljandi Maagümnaasiumi lipu langetasid 21. juunil 2012 kell 17.45 kooli 72. lennu lõpetajad. 1. juulist 2012 kannab kool Viljandi Kesklinna Kooli nime.

 

 
Külastusi täna: 32 Kokku: 1495235084 Viljandi Kesklinna Kool © Uueveski tee 1 Viljandi
Eenet