| 
Sisukaart
 | 
Prindi    
E-Kool VIKO E-post  
 
 
 
 
 
 
  Põhimäärus
  Arengukava
  Õppekava
  Kodukord
  Üldtööplaan
  Ametijuhendid
  Hindamine
  Arenguvestluste kord
  Loovtöö juhend
  Õpilasesinduse põhimäärus
  Sisehindamne
  Dokumendiregister
  Töökorralduse reeglid
  Dokumentide blanketid
  Töötasujuhend
  Ekskursioonide läbiviimise kord
  Hädaolukorra lahendamise plaan
  Viljandi linna raamatupidamise sise-eeskiri
  Pane tähele  
Kooliaasta ürituste kalender 2016/2017
Olümpiaadide (ainevõistluste) tulemused
Tunniplaan 2016/2017 2. poolaastaks
 
  Mõte  

On asju, mis hinge sööbivad – nagu esimene armastus.

Carol Luhaäär, 8. kl, 2015

  Galerii  
  Oma Sõna  
 
Kokku 0 vastamist


2007/2008

 

 

Viljandi Maagümnaasiumi 2007/08 õppeaasta enesehindamise aruanne.

Viljandi Maagümnaasiumis õppis möödunud õppeaastal 916 õpilast ja töötas 71 õpetajat. Õpilased olid jagatud 32 klassikomplekti. 1.-6. kl õppis Jakobsoni 42 koolihoones ja 7.-12. kl Uueveski 1 õppehoones. Tegevusnäitajate analüüs näitab, et oleme kolmandiku võrra suurem kool kui meie koolide grupis keskmiselt. Selle võrra on meil ka kõik üldnäitajad suuremad - klassikomplektide arv, õpetajate arv, klassi täituvus põhikoolis ja gümnaasiumis. Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv on koolis suurem, kui meie grupis keskmiselt. Meie arvestuste kohaselt peaks see olema 100%, kuid EHIS seda ei näita. Õpetajate täiendkoolituse maht on eelmisel õppeaastal vähenenud ja on isegi väiksem kui meie koolide grupis keskmiselt. Kavandame organisatsioonilisi meetmeid ja koolitusi selle valdkonna parandamiseks. Arvame siiski, et osa koolitusi pole lihtsalt jõudnud andmebaasi.
Kooli kimbutab siiski õpetajate vanuserisk. Kui teised õpetajate vanusegrupid on enam vähem sarnased, siis üle 50 aastaste õpetajate osakaal on meil oluliselt suurem meie grupi keskmisest (meil 47%, grupis 38%). See tähendab noorte õpetajate vajadust igal aastal. Põhiliselt on vanemad õpetajad tööl põhikooli vanemas astmes ja gümnaasiumis. Positiivne on see, et meie koolist ei ole lahkunud ühtegi õpetajat õppeaasta jooksul ja nii juba aastaid. Eesmärk alla 10%.
Naisõpetajate osakaal oli meil suurem möödunud õppeaastal just põhikooli vanemas astmes. Sellel õppeaastal õnnestus sellesse astmesse saada juurde meesõpetaja, mis ilmselt parandab ka õpetamise taset.
Õpilaste ja õpetajate suhtarv on veel oluliselt suurem kui meie koolide grupis keskmiselt. Eesmärgiks on suhe 15:1, mis on meil ainult põhikooli vanemas astmes. Seega õpilaste arvud klassides võiks olla osaliselt veel väiksemad, sest see soodustaks õppetöö paremaid tulemusi.
Sellel aastal peame muretsema koolile veel teise arvutiklassi, sest arvutite arv õpilase kohta on meil peaaegu poole väiksem, kui grupis keskmiselt. Sellise eesmärgi püstitasime juba eelmise õppeaastal, kuid kooli remondi tõttu tuli osa kavatsusi ajutiselt ümber hinnata. Soodne olukord on õpetajate varustamise osas arvutitega, mis kindlustab õpetajate vajadused täielikult. Sellel õppeaastal algab üleminek linna serverisse, kus alustavad tööd 25 terminali klassides ja kabinettides windows’i keskkonnas. Linuxi keskkonna säilitame huvilistele ja õppeotstarbeks. Sellel aastal kavandame ka suuremat õppekeskkondade kasutuselevõttu e-õppeks.
Enam vahendeid kulus võimendustehnika, arvutite, dataprojektorite ja mööbli ostuks - 150 000 kr. Õppimist väga soodustav oli ka riigi toetus töövihikute ostuks. Varem kaaluti töövihikute ostu tõsiselt, enne kui üldse osta otsustati, sest vanemad tasusid töövihiku eest ise. Enamasti kasutati neid keeleõpetuses.

Kapitaalehituslikku tegevust sellel õppeaastal koolis ei toimunud. Kuna mõlemad koolimajad lähevad kahel järgneval aastal renoveerimisele, siis täiendavad remondid oleksid olnud siin mõttetud. Jakobsoni 42 koolihoone on remondiks tühjaks kolitud ja Kaare kool õppetööks ettevalmistatud. Paigutasime klassidesse arvuteid, et oleks parem töötada e-koolis, täiendasime õpetajate töökohti ja renoveerisime mööblit riigieksamite paremaks korraldamiseks.
Kui võrrelda koolipinna m² arvu õpilase kohta, siis siin on meil vähem ruumi kui grupis keskmiselt. Lähiaastatel see näitaja paraneb, sest suure täituvusega klassid põhikoolis kaovad ning see näitaja jääb grupi keskmise lähedale.
Selle õppeaasta olulisemaid tegevusi on uue arengukava koostamine aastateks 2009-2011. Selle koostamise protsessi tahame kaasata enamiku õpetajaid. Arengukava aluseks peaks olema suurem kooli tegevusprotsesside uurimine ning parem väliskeskkonna tegurite hindamine, sest kooli tegevus sõltub paljuski ühiskonna uutest suundumustest.
Õppetöö 1. - 6.klassis
Õppetöö tulemused
I kooliaste
Kolmes I klassis õppis 71 õpilast, 70 õpilast lõpetas klassi. 1 õpilne jäi klassikursust kordama ja 2 õpilast suunati abikooli.
II klassides õppis 53 õpilast. Klassikomplekte oli kaks. Õppeedukus II klasside oli 100 %. Ainult viitele õppis 23 õpilast.
III klassides õppis 47õpilast 2 klassikomplektis ja õpilaste arv õppeaasta vältel ei muutunud. Mitteedasijõudjaid ei olnud, seega oli õppeedukus 100%. Ainult viitele õppis 20 õpilast. Õppeaasta keskel oli probleem ühe poisiga, kes suunati Helme erikooli (kodused probleemid), aga seal ta vastu ei pidanud ja tuli III veerandi lõpus tagasi. Õppeedukus I kooliastmes 100%.
Eelmisel õppeaastal oli see 99,4%, enne seda 100%. Kolme aasta võrdlemisel tulemused võrdsed.
II kooliaste
IV klassides alustas sügisel 73 õpilast, õppeperioodi jooksul lahkus abikooli 2 õpilast. Ainult viitele õppis 23 õpilast, neljadele-viitele õppis 34 õpilast. Õppeedukuse % oli 100.
V klassides õppis 78 õpilast. Ainult viitele õppis 15 õpilast, neljadele-viitele õppis 31 õpilast. Pikendatud õppetööle jäi 2 õpilast (matem ja käsitöö). Õppeedukus 97,4%
VI klassides õppis 78 õpilast. Viitele õppis 9 õpilast, neljadele-viitele 36 õpilast. Pikendatud õppetööle jäi 1 õpilane (matem). Klassikursust kordama ei jäänud keegi.
Kokku õpib II kooliastmes 226 õpilast. Õppeedukus selles kooliastmes on 98,7%.
Eelmisel õppeaastal oli % 98,6, enne seda 97,5. Nagu näha on tulemus veidi paranenud.
Tasemetööd
Vastavalt haridusministeeriumi korraldusele toimuvad I ja II kooliastme lõpus riiklikud tasemetööd.
III klassis toimusid tasemetööd eesti keeles ja matemaatikas.
III klasside eesti keele tasemetöö keskmine hinne oli 4,2 (riigi keskmine ... ). Eelmisel aastal oli ka 4,2 ja enne seda 4,25. Seega on tulemus püsinud samal tasemel.
Matemaatika tasemetöö keskmine hinne oli 4,02 (riigi keskmine ... ). Eelmisel aastal 3,7 ja varem 4,3. Kolme aasta võrdluses olid selle aasta tulemused head.
VI klassides toimusid tasemetööd eesti keeles, matemaatikas ja ka ajaloos.
Eesti keele tasemetöö keskmine hinne oli 4,0 (riigi keskmine ... ) eelmisel aastal oli 3,76 ja enne seda 4,1. Seega on kolme aasta võrdluses sellel õppeaasta tulemus hea.
Matemaatika keskmine hinne oli 3,5 (riigi keskmine ...). Ühes klassis tulemus 3,11, teistel 3,64 ja 3,66. Eelmisel õppeaastal 3,82 ja üleeelmisel 3,82. Sega on kolme aasta võrdluses sellel õppeaastal tulemus madalaim. Tulemust mõjutas kindlasti õpetajate vahetus jaanuaris(endine õpetaja läks lapsehoolduspuhkusele).
Kolmandaks oli tasemetöö ajaloos. Meie õpilaste keskmine hinne oli 3,75. Klassiti oli ajaloo tasemetöö tulemustes suur erinevus. 6A – 3,85; 6B -3,4 ja 6C- 4,0 ( riigi keskmine ... ). Tulemusega võib rahul olla, sest töö oli üsna raske.
Tugisüsteem
Tugisüsteem töötas päris hästi. Regulaarselt toimusid nõustamiskomisjoni koosolekud üks kord nädalas. Kahe aasta kogemuste põhjal võib öelda, et see tegevus on suureks abiks nii õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele. Sellel õppeaastal oli esmaspäevast neljapäevani II kooliastme õpilastele peale tunde õpiabi. Sinna tulid õpilased, kellel olid kodused tööd tegemata või ei teinud tunnis tööd kaasa. Eelnevast statistikast on näha, et õppetöö tulemused on paranenud. I kooliastmes rakendasime parandusõpet. Väga hästi sobis see I klassi õpilastele, kes olid kooliks ettevalmistamata. Kevadeks olid nad klassi keskmisel tasemel.
Kõneravi tundides käis regulaarselt 67 õpilast. Selle töö tulemusena on paranenud õpilaste eesti keele oskus.
Samuti toimusid õpilaste abistamiseks regulaarselt aineõpetajate konsultatsioonid, mitterahuldavate õpitulemuste korral koostas aineõpetaja õpilasele individuaalse õpikava.
Tänu tugisüsteemile koolis saame varakult avastada õpilased, kelle õppimist segab, takistab või välistab mingi väline või isiksusest tulenev asjaolu ning reageerida võimalikult varases probleemide ilmnemise staadiumis. Oluline on õppetöö diferentseerimine, lapse tunniväline individuaalne abistamine klassi- või aineõpetajate poolt; koostöö lapsevanemaga, lapsevanema pedagoogiline nõustamine ja õpilaste põhikoolist väljalangemise ennetamine.
Tervislikel põhjustel õppis koduõppes 2 õpilast, 1 õpilane vanema soovil. Kõigi 3 õppetulemused head.
Rakendunud õpiabisüsteem on ennast vägagi õigustanud, kuid järgmisel õppeaastal tuleb seda kindlasti täiustada ja edasi arendada.
Olümpiaadid ja võistlused
Osaleti aktiivselt paljudel erinevatel olümpiaadidel ja konkurssidel.
3.klasside õpioskuste olümpiaadil saavutasid meie kooli õpilased III koha. Võistkonnas olid Kelina Lillemets, Triin Tetsmann ja Peeter Leets. Õpilasi juhendas õp. Kaina Mälgand, abiks olid õpetajad Anne Põder ja Heddy Uustal.
6.klasside õpioskuste olümpiaadil saavutas meie võistkond maakonnas I koha ja läks edasi vabariiklikule võistlusele. Seal saavutati 6. koht.Võistkonnas olid Gerli Põdra, Johanna Ronk, Patrick Joan Thomson, Ann Marie Ansper, Anni Rada.. Õpilasi juhendasid Milvi Alp, Kaina Mälgand, Ingrid Kustavus ja Anneli Kasendi. Ise oleme tulemustega väga rahul
Väga häid tulemusi on meie õpilased saavutanud erinevatel matemaatika alastel võistlustel.
Viljandimaa pranglimise 2008 võistlustel saavutas meie kool III koha (osales 18 kooli). I klasside arvestuses 1C klass I koht (õpetaja Eve Rink). 2.klasside arvestuses 2.a 6.koht (õpetaja Maarika Ilison). 3.klasside arvestuses 3.b I koht(õpetaja Heddy Uustal). 4.klasside arvestuses 4B klass 4.kohal (õp.Eve Rink) ja 4.a VI koht (õp. Jane Kruusamäe). Individuaalsed tulemused 1.-3.klass (Sirgujad) 1., 3., 8. koht.4.-6.klass (Oskajad) 12., 16. koht. Osalejaid oli kummaski rühmas 350. Tunnustada tuleb õpetajaid, kes väga aktiivselt osalesid oma klassidega sellel võistlusel.
Matemaatika vabariiklikul võistlusel Nuputa 5. ja 6.klassidele saavutas meie võistkond 15.koha (osalejaid 27). Juhendajad õpetajad Ene Luik, Anneli Kasendi, Merle Sukk. Maakondlikul Nuputa võistlusel saavutasid meie võistkonnad 2., 4. ja 5.koha. Matemaatika olümpiaadil 5. klasside osas parim 5.koht, 6. klasside osas 1.Taavet Kutsar, 3.Sven Runing, 4., 7., 9.koht.
Matemaatika võistlusel Känguru olid meie õpilastel väga head tulemused.
Tulemused matemaatikas olid päris head, aga kindlasti on veel arenguruumi.
Ajaloo olümpiaadil saavutasid meie 6. klassi poisid maakonnas I koha (Taavet Kutsar) ja II koha (Taivo Tobreluts). Juhendaja õpetaja Liivi Vislapuu.
Väga aktiivselt osalesid 6.B klassi õpilased erinevatel eest keele alastel võistlustel. Tulemuseks esikohad, reisid Soome, suurepärased auhinnad õpilastele. Siin tuleb öelda suur täna õpetaja Maret Linale, kes neid ärgitas nii palju kirjutama.
Hea meel on sellest, et teise kooliastme õpilased on hakanud rohkem osalema erinevatel võistlustel, olümpiaadidel. Suuremat rõhku tuleb pöörata andekamatele lastele.
Sporditöö
Väga häid tulemusi saavutavad meie õpilased erinevatel maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel. “TÄHELEPANU,START” maakonna I koht (2.-5.klassi õpilased). Kalevi Miniliiga võrkpalli Viljandimaa turniiril 2. koht (4.-6.klassi õpilased). Viljandimaa koolide
1.-3.klassi tüdrukute rahvastepall 3.koht, 1.-5.klasside meistriliiga saalijalgpallis 2.koht,
4.-5.klasside murdmaateatejooksus 1.koht, 4.-5.klasside rahvastepall tüdrukud 1.koht, poisid 2.koht. Juhendajad õpetajad Raina Luhakooder, Mai Naarits ja Jaak Luhakooder.
Spordis on esimesed kooliastmed väga tublid.

Klassijuhatajate töö
Klassijuhatajad said oma tööga hästi hakkama. Toimusid plaanipärased klassijuhatajatunnid, klassi lastevanemate koosolekud, arenguvestlused, ekskursioonid, matkad, teatrikülastused ja palju muud. Tunnustada tuleb klassijuhatajate head koostööd aineõpetajatega lahendamaks õpiraskustega õpilaste probleeme ja teisi küsimusi. Ka õpetajate küsitlusest selgus, et koostöö kolleegidega sujus hästi . 16 klassijuhatajast osalesid Digitiigri innovatiivseid õppemeetodeid ja õppevahendeid siduval täiendkoolitusel 10 õpetajat, ühel oli see koolitus varem läbitud.
1.B ja 1.C klass osalevad maakonna ennetusprogrammis “ Traumade ennetamine Viljandimaal“.

III kooliaste
2007/2008.õppeaastal oli III kooliastmes 7.klassides kaks paralleeli 65 õpilasega, 8.klassides 2 paralleeli 65 õpilasega ja 9.klassides kolm paralleeli 87 õpilasega, mis on suurem kui sarnaste õppeasutuste grupi keskmine. Nii suurearvuliste põhikooli õpilaste positiivse õpijõudluse tagamiseks õpetame emakeelt ja matemaatikat juba aastaid jõudlusrühmades, põhiõpet toetavad tugiõppe rühmad. Selline süsteem õigustab ennast igati, sest põhikooli lõpueksamite tulemused olid vägagi positiivsed:
Õppeaine 2006/2007 2007/2008 Riigi keskmine 2007/2008
Eesti keel 4,1 4,0
Matemaatika 3,9 3,7
Valikeksam 3,9

Põhikooli lõpetas kiitusega kolm õpilast. Kolm õpilast, kellel olid aastahinded väga head, sooritasid ühe lõpueksami hindele „4“. Enamikul õpilastel langesid lõpueksamite ja aastahinded ühte, paljudel olid need paremad. Selline tulemus näitab samuti jõudlusrühmade süsteemi tulemuslikkust.
87-st lõpuklassi õpilasest sai lõputunnistuse 84. Kaks õpilast jäeti klassikursust kordama ja üks lahkus koolist vanuse täitumise tõttu. Kõigi kolme õpilase ja nende vanematega on aastaid tegelenud nii kooli kui ka linna nõustamiskomisjonid, kuid vaatamata jõupingutustele jäi neil õpilastel siiski põhikool lõpetamata. Seega põhikooli lõpetajate protsent on 96,55%, mis on eelmisest aastast madalam.

7.klassides lõpetasid positiivsete aastahinnetega 64 õpilast ja 8.klassides kõik 65 õpilast. Õppetöö tulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Täiendavale õppetööle jäeti 7.klassidest 2 ja 8.klassidest 5 õpilast, mis on võrreldes eelmise aastaga vähem. Klassikursuse kordajaid ei olnud.
Klassikursuse kordajate ja ühtlasi ka koolikohustuse mittetäitjate osakaal põhihariduse omandajatest on III kooliastmes 0,9%, mis on sarnaste koolide grupi keskmisest rohkem kui kaks korda madalam.
Tulemust on andnud kindlatel aegadel kord nädalas toimuvad ainekonsultatsioonide tunnid, kuid mitme aine puhul (eesti keel, ajalugu, matemaatika) on näha, et neid tunde on vaja nädalas rohkem kui üks. Vajalikuks on osutunud ka individuaalõppe võimalus, kus õpetaja suunamisel omandab õpilane kogenud pedagoogi järelvalve all tunni materjali. Samas toimub ka „tunnist väljasaatmise“ põhjuste analüüsimine õpilasega. Selle võttega oleme taganud rahulikuma tunnikeskkonna ja ehk ka pingevabamad suhted teatud õpilaste ja õpetajate vahel.

Põhikooli 7.-9.klasside õpilaste osavõttu maakondlikest aineolümpiaadidest võib lugeda rahuldavaks, kuna loodusainete olümpiaadidele võiks suunata rohkem õpilasi. Olümpiaadide tulemuslikkust võib hinnata heaks, kuna auhinnalistele kohtadele jõuti matemaatikas, inglise keeles ja bioloogias. Siiski olid olümpiaadide saavutused sel aastal tagasihoidlikumad. Tulemuste tabel koolis.

Õpilaste puudumine koolist on juba mitmendat aastat teravdatud tähelepanu all ja seda joont tuleb ka jätkata. Puudumiste üle peetakse arvestust igapäevaselt e-koolis, kust ka lapsevanem seda jälgida saab.

Puudumised jagunesid põhjuseti järgmiselt:
kooli esindamine 25%
arstitõend 19%
kodune haigustõend 29%
põhjuseta puudumine 24%
kodune muu põhjus 4%

Põhjuseta puudumiste nii suur osakaal on tingitud enamasti kolmest eelpool mainitud 9.klassi õpilasest, kes õppeaasta jooksul praktiliselt koolis ei käinudki.
Keskmiselt puudus III kooliastme õpilane koolist õppeaasta jooksul põhjusega 25 tundi ja põhjuseta 5,9 tundi. Võrreldes eelmise aastaga on tulemus praktiliselt muutumatu.

Probleemsete õpilastega tegeleb regulaarselt igal nädalal nõustamiskomisjon. Vt järelvalve õiend.

Õppetöö tulemuste ja puudumiste aastaaruanne õppenõukogu protokollide kaustas.

Põhikooli lõpetajatest jätkasid õpinguid gümnaasiumis xx% , kutsekoolis xx%
Lõpuklasside õpilastele toimuvad karjäärinõustamise tunnid ja korraldasime ka kutsekoolide grupikülastusi.

Gümnaasium

Gümnaasiumiosa töötab perioodõppe süsteemis, jagunedes humanitaar-, reaal- ja loodussuunaks.

10.klassides alustas sügisel õppetööd 92 õpilast. Õppeaasta jooksul lahkus üks õpilane pere elukoha muutuse tõttu Tallinnasse, üks õpilane pereprobleemide tõttu täiskasvanute gümnaasiumisse, üks õpilane kutsesüsteemi ja üks õpilane langes puudumistest tingitud õppevõlgnevuste tõttu välja (õpilane osales Superstaari konkursil). Vastsetele gümnasistidele korraldame esimesel nädalal väljasõiduga tutvumispäeva, mille eesmärgiks on õpilaste kiirem omavaheline tutvumine, klassikollektiivi kui meeskonna käivitamine ja koolikorralduse ja huvivõimaluste tutvustamine.

11.klassidest langes 97 õpilasest edasijõudmatuse tõttu välja kolm, üks õpilane lahkus vastastikusel kokkuleppel käitumisprobleemide tõttu ja ühele õpilasele andis õppenõukogu tervislikel põhjustel võimaluse klassikursust korrata.

12.klassides õppis 81 õpilast, kellest gümnaasiumi lõpetas 79. Kahel õpilasel jäi riigieksami vähese punktide arvu tõttu eesti keeles ja ajaloos kool lõpetamata. Seega lõpetanute protsent on 97,53%, mis on võrreldes eelmise õppeaastaga kõrgem.

Riigieksamite tulemused õppeaineti keskmisena punktides:
Õppeaine 2006/2007 Humanitaar Reaal Loodus 2007/2008 Riigi keskmine 2007/2008
Ajalugu 67,4 58,11 57,25 62 58,16 60,7
Bioloogia 67,1 64,5 76,42 57 64,55 60,9
Eesti keel (kirjand) 63,6 61,68 65,46 47,1 59,42 57,7
Füüsika 76,8 53 70 61,5 63,1
Geograafia 61,6 59,74 47,6 50,29 55,9 53,8
Keemia 55,4 52 79,83 54,14 65 65,5
Matemaatika 57,2 27,83 73,43 34,67 61,25 58,2
Inglise keel 71,1 63,03 68,42 50,58 62,88 67,6
Ühiskonnaõpetus 54,1 62,79 67,2 60,92 64,75 63,8
Saksa keel 60,67 65 72 65,14 74,2

Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritasid edukalt riigieksami ka kolm eelmisel aastal alla 20 punkti saanud õpilast.

Gümnaasiumi lõpetanute protsent sama lennu alustanutest on
humanitaarklassis 94,2 %
reaalklassis 90,3 %
loodusklassis 66,7 %,
mis on kõrgem sama grupi koolide keskmisest.

Aineolümpiaadidest ja konkurssidest osavõtvate õpilaste arv on vähene. Vabariigi tasandil oleme edukad üksnes eesti keeles. Piirkondlikel aineolümpiaadidel on tulemused head bioloogias ja inglise keeles. Aineolümpiaadidest osavõtt on võrreldes eelmise aastaga pigem vähenenud, mida võib seostada õpilaste küllalt suure õppekoormusega ja mitmekülgse hõivatusega väljaspool kooli.

Gümnaasiumiõpilaste puudumised jagunesid järgmiselt:
kooli esindamine 19%
arstitõend 21%
kodune haigustõend 27%
põhjuseta puudumine 26%
kodune muu põhjus 7%

Keskmiselt puudus gümnaasiumi õpilane koolist õppeaasta jooksul põhjusega 10.kl – 20,75 tundi; 11.kl - 23 tundi; 12.kl – 22,4 tundi ja põhjuseta 10.kl – 3 tundi; 11.kl – 4,7 tundi; 12.kl – 5,8 tundi. Võrreldes eelmise aastaga on tulemus praktiliselt muutumatu. Puudumiste arv on suurem 2.-4.perioodil haigestumiste tõttu.

Õpilastega seotud statistika
Õpilaste andmebaas on kantud EHIS-esse ja õppetöö andmed e-kooli keskkonda.

2. Personali arendamine ja atesteerimine

Sel õppeaastal kaitses kolmandat perioodi vanemõpetaja ametijärku üks pedagoog:
Malle Pisarev – muusikaõpetaja;
Teist perioodi kaks õpetajat:
Aari Juhanson –inglise keele õpetaja;
Pille Kährik –muusikaõpetaja;
Esimest korda taotlesid vanemõpetaja ametijärgu omistamist
Katrin Männik – algklaaside õpetaja;
Ene Runing – kunstiõpetaja;

Kõikidele nimetatud pedagoogide taotlused rahuldas VMG atesteerimiskomisjon 17. juunil 2008.a (vastavad protokollid kaustas).
Eelnevast perioodist töötab koolis veel 9 vanemõpetajat. VMG-s töötab antud ajahetkel 14 vanemõpetajat. Kahele taotlejale vanemõpetaja ametijärku ei omistatud.
Sel õppeaastal ei taotlenud keegi õpetaja – metoodiku ametijärku, kuid 2007.a omistati see neljale pedagoogile:
Raina Luhakooder – kehalise kasvatuse õpetaja, esimest korda;
Irene Artma – eesti keele õpetaja, teist perioodi;
Alli Lunter – eesti keele õpetaja, kolmandat perioodi;
Aili Kiin – eesti keele õpetaja, neljandat perioodi.
Vastav otsus õpetaja – metoodiku ametijärgu omistamise kohta 30. maist 2007.a
Varasemast perioodist omavad õpetaja – metoodiku ametijärku matemaatikaõpetaja Toomas Rähn 11. detsembrist 2003 ja tööõpetuse ning kunstiõpetaja Tatjana Anniko 19. maist 2005.a.
VMGs töötab kokku 6 õpetaja – metoodikut.
Magistrikraadi on kaitsnud järgmised õpetajad:
Evelin Miilen – Maalmeister, Irene Artma, Aari Juhanson, Aili Kiin, Toomas Rähn, Maret Lina ja Malle Pisarev.

3. Huvigruppide kaasamine

Sõpruskoolid
VMG-l on pikaajalised sõprussuhted Valmiera keskkooliga Lätist. Koostöö on toimunud nii õpetajate kui ka õpilaste tasandil. Viimati viibis Valmieras õpetajate ja õpilasesinduse meeskond, et arutada kultuurialaseid koostöövõimalusi ja osaleda integratsioonikonverentsil. Õpilasesindus on osalenud kolmel korral Valmiera integratsioonikonverentsil. Kavas on mõttetalgud koostöövaldkondade laiendamiseks eri õppesuundade vahel (muusika, sport, reaalained).
Eriti hästi on õnnestunud koostöö Turu linna erinevate koolidega: Rieskalähde põhikool, Turu Soome Ühiskooli gümnaasium, Turu Ametikõrgkool. Eestvedaja õp M. Roosimägi. Õppeaasta jooksul käiakse kaks korda teineteisel külas: sügisel külastab VMG õpilaste ja õpetajate delegatsioon sõpruskoole, et osaleda põhikooliõpilaste tehnoloogiavõistlusel „Oskaja“. Tänavu käivitus kaks uut projekti: looduse- ja keskkonnakaitse- ning spordialane koostöö. Kevadel käivad soomlased VMG-s ja sel aastal kahe delegatsiooniga – Rieskalähde sõpruskooli õpilased ja õpetajad ning sel aastal lisandus uus huvigrupp Raumast 11.c loodusklassile. Projekti ellukutsujad õp H. Isakannu ja A. Lunter. Koostöö sujus hästi looduses õppides ja ühiselt tegutsedes.
Kevadel 2008 jätkus ka muusika-alane koostööprojekt Turu ühisgümnaasiumiga, kusjuures meie kooli esindasid neidude koor ja heatasemelised solistid.
Uudne oli kahe kooli vaheline spordialane koostöö õp J. Luhakoodri eestvõttel.
Need sõprussuhted on meie koolielu rikastanud: ühine õpilasteaduskonverents soomlastega varasemal aastal näitas sõprade praktilist suunitlust ja meie teoreetilist tugevust. Juba paar aastat on arendanud sisukat koostööd meie ja sõpruskoolide õpilasesindused, õppides üksteiselt initsiatiivikust.
Hetkel pole meil elavat koostööd ühegi Eesti kooliga.

Avalikkussuhted

VMG tegevuse kajastamine meedias pole siiani täpselt reglementeeritud. Selle töölõigu eest vastutavad nii huvijuhid Aili Kiin, Ain Mägi kui ka meediaõpetaja Irene Artma.
Meie tegemisi on kajastatud nii meie endi kui ka Sakala toimetuse eestvõttel. Sakala toimetus on kirjutanud linnakoolide ühendamise projektist, talvel on sel teemal põhjalikult poolt- ja vastuargumente vaaginud õp A. Lunter. Detsembris ja juunis oleme sisustanud ühe Sakala lehekülje, kajastades kooli loovuslikku ja ürituste korraldamise aspekte, intervjueerides direktorit kooli hetkeseisust ning ilmestanud kõike kooli olulisemate ajalootähistega. Märtsis toimunud üleriigilise 11. teatrifestivali „Sillad“ korraldamisest kirjutas positiivses võtmes Enn Siimer kui teatrikriitik ja ˛üriiliige. Kevadel ilmus ka Sakala aastaraamat , milles kajastus arvukalt meie lõpetajate heatasemelist omaloomingut.
Õpetajate Lehes 14. detsembril 2008 ilmus 2xA4 formaadis VMG 130 koolielu kajastav mitmetahuline materjal. 20. juunil 2008 kajastas õp A. Lunter artiklis “Kokkuvõtva hindamise murest” meie kooli hindamissüsteemi.
Ise oleme reklaaminud oma mõnesid üritusi, nt luuleteatri etendust, loomepäeva , kuid meil on kogemusi, mida põhjalikumalt kajastada. Kõnevõistluse artikkel Sakala ajakirjaniku looduna jäi ilmumata ruumipuudusel.
Meie kooli õpilased osalevad Sakala Meediaklubi töös, nad on (nt Marta Rohtla, Hiie Tamman jt) kirjutanud meie noorte mõtteist ja tegudest, samuti oma kooli kaitseks, et see püsima jääks. Hetkel töötavad maakonnalehe juures suvereporteritena meie kooli vilistlased Laura Mallene ja Mehis Tuisk ning õpilane Hiie Tamman.
Küllaltki aktiivsed on meie õpetajad arvamuste rubriigis kirjutajatena, nt. Alli Lunter, kes on ka essee liiklusohutusest avaldanud.

Koolis välja antavad kirjutised

VMG on aktiivne trükiste väljaandja: ajaleht „Oma Sõna“ ilmub regulaarselt 4 korda õppeaasta jooksul, mida suunab õpilastoimetus Laura Metsa asjalikul juhtimisel. Õpetajatest juhib ajalehetoimetuse tegevust Irene Artma ja koolitab vastavalt nii meie õpilasi kui ka maakonna koolilehtede päevadel teisi asjaosalisi. Kujundustööd juhendab õpetaja Toomas Rähn. Esimest korda valiti kooliajalehe toimetaja tööintervjuu põhjal. Tegeldakse uute töövormide omandamise ja enese koolitamisega.
Toimetus tegutseb koolis laiemalt: võetakse lugejailt tagasisidet, antakse auhindu, huvitutakse ka filmindusest ja fotograafiaalasest enesetäiendusest– koostöös 10.a klassiga valmis huvitav reklaamimaterjal VMG kohta.
See õppeaasta oli seoses kooli 130. juubeliga erakordselt rikas oma nn kooliväljaannete poolest. Ilmus kaunilt kujundatud voldik reklaamimaks oma kooli ( koostajad A. Kiin, V. Raudsepp).
Nii nägi trükivalgust arvult 5.almanahh “Kui ma olin väiksekene”, mida toimetatakse – avaldatakse 5aastaste tsüklite kaupa. Selle koguteose valmimiseks toimub igal aastal väljasõiduga omaloomingupäev (sel õa Ramsi Vaba Aja Keskuses), millele lisanduvad muud loomevõistlused maakonnas ja vabariigis. Uus almanahh on üles ehitatud rubriikide kaupa ja lähtub ˛anriprintsiibist, olles seega väga hea õppevahend kirjandustundideks.
Almanahh on valminud kõigi eesti keele ja kirjanduse õpetajate ühistöö viljana, kes on voolinud õpilaste võimeid ja suunanud annet. Lisaks kunstiõpetajate osale illustratsioonide ja kujunduse valmimisel on hoomatav algklassides tehtav töö õpilaste heatasemelisel sõnaseadmisel ning kogu kooli humanitaarainete õpetajate suunav hoiak õpilaste kõlbelistes eelistustes ja maailmavaatelistes tõekspidamistes.
VMG on aktiivne õppematerjalide väljaandja: 2007/ 08.õa ilmus VMG õp- metoodikute Aili Kiini ja Alli Lunteri sulest “Gümnaaiumi eesti õigekeele vihik” kirjastuses Koolibri. Õp – metoodik Irene Artma osales TÜ uurimistööde koostamise ja vormistamise juhendi koostamisel koostöös TÜ õppejõududega.
Õp - metoodik Alli Lunteri eestvõttel ja toimetamisel ilmus kümne õpetaja koostööna kultuuriajaloo konspektide raamat “Silmaring” (2008). Autorkond: R. Kangro, P. Kährik, K. Leinus, A. Lembavere, A. Lunter, M. Malmsten, H. Raudla, E. Runing, I. Saarelaid, T. Rähn. Nimetatud väljaanne on õppevahend, mida võib vaadelda kui raudvara konspekti, kust olulisi teadmisi leida ja neid ajateljele paigutades võrrelda.
Peale nimetatute on eesti keele õpetajad – metoodikud aktiivsed õppekirjanduse loojad ja retsenseerijad suurte kirjastuste juures.
Seoses kooli juubeliga on 2008.a ilmunud mahukas VMG vilistlaste raamat “Vilistlased teel”, käsitledes meie koolist võrsunud kultuuritegelaste, teadlaste, sportlaste ning ühiskonna- ja majandustegelaste olulisi fakte eluloost ja tööalastest saavutustest. See on juba 3. väljaanne kooli ajaloost ja vilistlastest muuseumitöötaja ja ajalooõpetaja Tiiu Luige koostatuna. Keeletoimetaja A. Lunter.
Trükiste väljaandmine on üks olulisi tahke VMG tegevuses, millega pidevalt tegeleme.
Lisaks õppevara ja kooli ajaloo uurimisele on meie õpetajad aktiivsed koostajad – autorid teistegi kultuurilooliselt oluliste teoste väljaandmisel, nt õp Meelis Reinart “Hobuse tuhat tööd” (kirjastus Oomen, 2008) ja meie kooli endise õpetaja, Kodutütarde organisatsiooni juhi Viivu Arnimi koostatud “Põlistades mälestusi” (2008, keeletoimetaja meie kooli vilistlane Silva Jõulu).
Antud töölõik on VMGs esindatud arvestatavalt kõrgel tasemel ja reklaamib kooli ja selle õpetajaskonda, sest õppevara ja muud teosed liiguvad kõikjal Eestimaa koolides. Nende järgi teatakse ka õpetajaist autoreid ja koostajaid.

Tunniväline ainealane tegevus

Õppe – kasvatustöö ei toimu koolis pelgalt ainetundides, ainealsel tunnivälisel tegevusel on palju kokkupuutepunkte huviharidusega. VMG ainekomisjonid on planeerinud ainenädalaid ja – päevi, samuti kirjanduslikke ekskursioone, teatud ainete populariseerimiseks nii õppekäike kui ka matku (bioloogias).
Õnnestunuiks ja mitmekülgseiks võib pidada matemaatika ja eesti keele ainenädalaid viimasel aastal, sest kõik päevad olid sisutihedad, vaimukad ja noortepärased. Lisaks klassidevahelistele võistlustele ja üldharivatele üritustele toimusid ka nö päevaülesande lahendamised üksiküritajaile. Samuti oli võimalus kaasa lüüa õpetajail. Keelenädalal oli nii emakeele- kui ka tekstiloomealaseid loovuslikke ülesandeid.
Emotsionaalne avalöök ajaloonädalal näitas õppeainete lõimumise võimalusi muusika ja ajaloo vahel. Stendide tegemised ja klassidevahelised võistlused on kulmineerunud Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga.
Võõrkeelenädal populariseeris eri metoodikat kasutades igal päeval eri keelt, mida VMGs õpetatakse: inglise, saksa, vene, soome, prantsuse, ladina keel. Kõik ainenädalad on lõppenud õpilaste tunnustamisega.
Huviäratavad on ka loodusainete ettevõtmised, mil loodusklasside õpilased aitavad klassides viktoriine ja näitusi korraldada või osalevad keskkonnaalastes projektides õp H. Isakannu eestvõttel. Mitmesugused õppeülesannetega matkad, õppekäigud ja laagripäevad on toimunud loodusklassidele, samuti koostööprojekt Soome Rauma kooli õpilastega 11.c klassil Soomaale jm.
Õnnestunud üritus oli ka tervisepäev õpilasesinduse kaasamisel ümber Viljandi järve matkana, mida aitasid korraldada kehalise kasvatuse õpetajate kõrval ka klassijuhatajad. Õpilasesindus on korraldanud teatevõistlusi vastlapäeval ja kooli aastapäevaürituste raames, edendades tervislikke eluviise ning meeskonnatööd klassi ja klassijuhatajate vahel.
Tunnivälises tegevuses kajastub ka klassijuhatajate ja aineõpetajate omavaheline koostöö, mis sujub ladusalt VMGs, sest traditsioonilised üritused on õa alguseks planeeritud. Igal aastal tekib uusigi tegevussuundi ja üritusi, mida õpilasaktiiv koostöös klassijuhatajatega ellu kutsuda aitab.
Õpilasaktiivi kasvatamisel ja kujundamisel on suurem roll põhikooli klassijuhatajail, gümnaasiumiõpilased on juba ise motiveeritud koolielu edendama. Ometi ei teki õpilasesinduse töö iseenesest, klassijuhatajate soosiv ja mõistev hoiak on siingi vajalik.

Traditsioonid

Viljandi linna vanima gümnaasiumina -130a/163a - tunnetame oma väärikat rolli: olla gümnaasiumina vaimsuse kujundajaks, pakkudes professionaalset taset kõigis ettevõtmistes nii koolis kui väljaspool seda. Oleme õpilasesinduse koolitusel rõhunud loomupärase aktiivsuse kasvatamisele ja jõudnud üheskoos tõdemuseni, et ühiskondlik tegevus ja iseseisev mõtlemine ning vastutustunne on mõõdetavad väärtused.
2007/ 2008. õa algas 10. klasside väljasõiduga Kopra tallu, kus tõsised mõttevahetused gümnaasiumiõpilaseks saamise ja olemise ümber vaheldusid meie kooli õppesuundade ja kooli näo lahtiseletamisega, mille vahele 10. kl klassijuhatajad (L. Vislapuu, E. Miilen – Maalmeister ja T. Saamot) huvitavaid meeskonnamänge, sportlikke võistlusi ja isetegevusnumbreid korraldasid. Õpilased seevastu olid valmistanud ette ka klassijuhatajate loovuslikke eeldusi kontrolliva võistluse. Päev oli täis vaimset ja füüsilist pinget ning aitas üksteisega tuttavaks saada ja ühistunnet luua, kätkedes endas justkui elamisõpetust VMGs. Üritus on toimunud teist aastat ja kujunemas uueks traditsiooniks.
Teine suhteliselt uus traditsioon on 12. klasside lennu ühisprojekt, mis sel aastal kulmineerus 22. veebruaril abiturientide ballina Eesti Vabariigi 90. aastapäeva eel. Üritus oli õpilastel põhjalikult ette valmistatud, kutsutud olid kõik aineõpetajad läbi aegade, esinesid nii klassid kui õpetajad, oli üllatusesinemisi, mänge ja tantse, töötas fotograaf. Võimalus oli vaadata nii koolielu puudutavaid filme kui ka abiturientide koostatud õpimappe jms õppematerjale. Ürituse ettevalmistamisel oli suur roll abiturientide klassijuhatajatel Irene Artmal, Riina Kangrol ja Eve Ivaskil. Meenutagem, et 10.klassis toimus nendesamade õpilastega renessansiõhtu Olustvere lossis ja 11.klassis nn Eesti päev “Ärkamisest Tammsaareni”, kajastades suurepäraselt ainetevahelist lõimumist.
10. klassid koos klassijuhatajatega käisid kevadel üheskoos ekskursioonil Austrias ja 11. klassid Itaalias. Klassijuhatajate heast koostööst õpilasürituste korraldamisel saab kõnelda ka 9.klasside puhul (H. Tiit, J. Luhakooder, M. Tuul).
Traditsioonilised on rahvakalendri tähtpäevade tähistamised mõlemas koolimajas: mihklilaat või – oksjon v – võistlus, mardi-, kadri – ja vastlapäeva tähistamised eri moel. Eriline on kooliaastapäeva-eelne nädal oma võistluste ja aktustega, loomevõistluste ja aineolümpiaadide võitjate, tippsportlaste austamine. Sel aastal viisime oma tippõpilased Tartu Ülikooli ja selle õppejõududega kohtuma, külastasime ka TÜ kartserit ja näitusi. Mitu aastat oleme korraldanud koolis oma teatripäeva ja solistide konkursi “Vanalinna Varblane”( M. Pisarev).
Kunstiüritustest on kõige pikema traditsiooni ja kandvusega õpilaste moegala, mille võitjad on Supernovale jõudnud ja tänavu ka Kunstiülikooli sisse saanud. Humanitaarsuuna õpilastega oleme loomingulisi võistlusi ja päevi korraldanud.
Uue hoo on sisse saanud esialgu ülekooliline, siis ülelinnaline ja tänavu siis ülemaakonnaline kõnevõistlus, mille üldvõitja Getter Trumsi on meie kooli õpilane.
Õpetajad on juba 11 aastat korraldanud üleriigilist tearifestivali “Sillad”, mis on kujunenud oodatud ürituseks õpetajatele – osalistele kui ka kohalikes õpilastes ja üldsuses huvi tekitanud.
Õppeaasta lõpeb traditsioonilise tänuüritusega parimaile õppureile ja nende vanematele oivikute piduliku vastuvõtuga.
Kõikidel traditsioonidel on oma väärtused ja neid saadab eetiline hoiak, et kasvatada meie noori VMG aula seinal olevate marmortahvile jäädvustatud nimede taustal. Traditsioonid pole staatilised olemuselt, sest oleme uuendustealdis kool ja rikastame või muudame oma suundumusi vajaduse korral.

Ringide tegevus

VMGs töötavad aineringid on populaarsed ainesse süvitsiminekuks ja olümpiaadideks valmistumisel: nt uurimistöö alused, keskkonnaring. Üldkultuurilist tausta annavad koolilehe toimetuskolleegium, kodu- uurimine, kunstiringid, eneseväljendus, kooliteater ja luuletrupp 12. kl neidudest. Viimane oli edukas nii maakonna kui ka vabariiklikul festivalil.
Koolis tegutseb rida rahvatantsuringe kolme juhendaja käe all, kes esinesid ka kohalikul tantsupeol. Kooriliikidest on esindatud mudilas- (õp M. Pisarev) ja neidude ning õpetajate ühiskoor. Viimane kooriliik on Viljandi maakonnas ainulaadne õp Pille Kähriku asjalikul juhendamisel. See koor on oma pooleaastase tegevuse jooksul esinenud nii kooliüritustel kui ka linnas: haridusmessil, Mainori kõrgkooli lõpuaktusel, Jaani kirikus, Viljandi maakonna laulupühal. Edukas oli ka õpetajate bändi ellukutsumine ja juhtimine (Ain Mägi, Pille Kährik).
Uudne ja õpilasi haarav oli matkaringi (juh M. Tekko) ellukutsumine, kuhu kuulusid põhiliselt 9.kl õpilased.
Spordiringidest olid populaarsed võistlusmängud, pallimängud, saalihoki. Osa spordiringe oli tasustatud Viljandi linna projekti rahadest. Sportmängud, pallimängud, kabering, rollimängu klubi, kaljuronimine.
Oma finantseerimisel tegutsesid mitmed klassid peotantsu õppimisega, nt 12. klassid.
Organisatsioonidest tegutsevad VMGs sisukate traditsioonidega Kodutütred ja Noored Kotkad.
Õpilaste hõivatus ringide tegevuses on näidanud kasvutendentsi, mistõttu oleme heal tasemel teiste gümnaasiumide taustal.
Huvitegevus 1.-6. kl.
2007/2008. õppeaastal tegutsesid Viljandi Maagümnaasiumi väikeses majas (1.-6.kl) järgmised ringid: kunstiring 1.kl, kunstiring 2.-4.kl, flöödiring, lauluring, mudilaskoor, rollimängu klubi, sportmängud, võistlusmängud, kaljuronimine, showtants ja rahvatants (erinevad rühmad 1.-4. kl). Lisaks tegutsesid koolis Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad. Eelmisel aastal tegutsenud näitering tegi oma tegevuses pausi juhendaja tervisliku seisundi tõttu ning matkaring lõpetas tegevuse juhendaja mittesobivuse tõttu koolikeskkonnas töötama. Hästi on mõjunud aga juhendajavahetus koolis tegutsevatele Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele, mille liikemete arv on tõusnud ning pakutavate tegevuste arv mitmekesistunud.
Eelmise õppeaastaga võrreldes tõusis veidike õpilaste hõivatus ringides, mis näitab, et suurem osa noortest leiavad endale sobivaid tegevusi vaba aja sisustamiseks kas koolis tegutsevates ringides või väljaspool kooli. Traditsiooniliselt on poiste hõivatus väiksem kui tüdrukutel ja seda ilmselt seetõttu, et selles vanuses poisid leiavad endale rohkem tegevust väljaspool ringide tegevust ning nende konkreetsed huvid ei ole veel kindlalt välja kujunenud. Õpilaste seas läbiviidud huvitegevuse teemalises küsitluses nimetati ringides mitteosalemise põhjustena veel elukoha kaugust koolist, sobiva ringi puudumist ning lapsevanemate vähest aktiivsust lapse huvide suunamisel. Olukorda, kus sajaprotsendiliselt kõik kooli õpilased oleksid ringide tegevuses hõivatud, on võimatu saavutada, kuna alati leidub noori, kes lihtsalt ei taha või ei viitsi oma vabale ajale kindlaid tegevusi planeerida. Hetkel on meie koolis sõltuvalt kooliastmest ja vanusest, huvitegevusega hõivamata õpilasi 5-10%. Hõivatuse suurendamiseks tuleks suurendada erinevate ringide valikut ja seda eelkõige suunitlusega alg- ja keskastme poistele. Hetkel täidavad seda rolli spordiringid ja rollimängu klubi. Paraku on aga rahalised vahendid piiratud ning nende suurem ümberjagamine võib mõjuda pärssivalt praegu tegutsevate ringide tegevusele. Üks võimalus on kehtestada praegu tasuta pakutavatele ringidele osalustasu, kuid selle sisseviimine mõjutab kindlasti tegevustes osalejate arvu. Teiseks probleemiks on ringijuhendajate leidmine, kes oleksid valmis pakutava tasu eest sellist tööd tegema.
Koostöö praeguste ringijuhtidega on aga hea ja ladus. See väljendub ka nende valmisolekus anda oma panus teiste kooliürituste teostumisele ja õnnestumisele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olukord ringide tegevuse osas on hea, kuna suuremale osale õpilastest leidub sobiv tegevus hetkel saadaolevatest ning pakutava kvaliteet ja tase on tänu headele ringijuhtidele ja piisavatele vahenditele vastuvõetav.
Klassijuhatajate tegevus
2008 a. kevadel viidi klassijuhatajate seas läbi küsitlus, mille eesmärgiks oli uurida klassijuhataja töö tõhusust, mis puudutab eelkõige oma klassiga tegutsemist väljaspool õppetööd. Küsitluse vastused näitasid, et kõik klassijuhatajad korraldavad üheskoos klassiga erinevaid üritusi, ekskursioone, õppekäike ja võtavad aktiivselt osa nii koolisiseselt kui väliselt toimuvatest üritustest. Osaliselt olid klassides välja kujunenud ka traditsioonilised üritused, mis näitab head klassi sisekliimat ja omavahelist läbisaamist. Õpilaste tegevustes osalemise aktiivsust hinnati üldiselt väga heaks ning konkreetseid probleeme välja ei toodud.
Ka kooli igapäevaelus on näha, et klassijuhatajad võtavad oma klassidega aktiivselt osa koolis toimuvast ning harva ettetulevad arusaamatused lahendatakse jooksvalt. Kuna erivate probleemide põhjuseks on enamasti inimestevahelised suhted, siis on ka loomulik, et niivõrd rahvarohkes asutuses nagu kool, neid ette tuleb. Aegajalt esineb ka probleeme info liikumisega klassijuhatajale ja sealt edasi õpilasele. Kuna põhiliseks infoedastamise allikaks on igaesmaspäevane infotund, siis sealt puudumine võibki põhjustada infosulgu jäämise nii klassijuhatajale kui ka seeläbi õpilastele. Seetõttu antakse infot edasi ka otse klassile või hiljem otse klassijuhatajale. Suur osa on siin täita just huvijuhil, kelle ülesanne on edastatav õigel ajal edasi anda ja kontrollida info liikumist saajani. Usun, et aja ja kogemustega lahenevad ka siiamaani esinenud üksikud vajakajäämised.
Koostöö klassijuhatajatega on siiamaani olnud väga hea tänu inimeste positiivsele meelestatusele ja soovile koos teha.
Terviseedendus
2007/2008 õ.a. üheks eesmärkideks oli tervisedenduse vallas tehtava tegevuse tõhustamine. Sellest lähtuvalt loodi Maagümnaasiumisse tervisenõukogu, mille koosseisu kuuluvad huvijuht, õpetajad, sotsiaalpedagoog, kooli meditsiiniõde, lastevanemate, hoolekogu ja õpilaste esindajad. Tervisenõukogu töötas välja tegevuskava 2008/2009 õppeaastaks ja koostas dokumendid ühinemaks Tervistedendavate Koolide võrgustikuga. Praeguseks on Viljandi Maagümnaasium ka selle võrgustikuga ühinenud.
Tegevuskava näeb ette erinevaid koolitusi nii tervisenõukogu liikmetele, õpilastele kui ka õpetajatele, tervisealaseid teemapäevi, kogupereüritusi ja muud terviseedendust puudutavat. Terviseedendusega on tegeldud läbi erinevate ürituste ka varasematel aastatel, kuid tervisenõukogu loomisega muutub see töö tõhusamakas ja organiseeritumaks. Paraku oli suhteliselt keeruline inimesi motiveerida tervisenõukogus osalema ning võtma seda mitte kui kohustust vaid kui võimalust. Uue õppeaasta eesmärgiks saabki eelkõige tervisenõukogu liikmete koolitamine ja motiveerimine, ning seeläbi kogu koolis tehtava terviseedenduse tõhustamine, esimene samm selleks saab olema tervisealase uuringu läbiviimine.
Traditsiooniliselt osalesid klassid valikuliselt “Suitsuprii klassi” kampaanias. Aastate läbilõikes on osalevate klasside arv järjest kahanenud ja seda eelkõige kampaania korralduse tõttu. Klassidega sõlmitavas lepingus lubatakse küll olla suitsupriid, kuid tubakaalase ennetustöö tegemine eeldab palju isekorraldamist ja jääb suures osas klassijuhataja endi õlule, seega ei soovi paljud endale lisakohustusi võtta. Toetamaks tõhusat ennetustööd ongi vaja koolis rohkem läbi viia sellealaseid üritusi ja kampaaniaid ning rohkem kaasata nende korraldamisesse kooli õpilasesindust, et info liiguks rohkem noorelt noorele.
Projektides osalemine
2007/2008.õa-l osalesid õpilased Viljandi linna poolt finantseeritava programmi “Koolimajade uksed avatuks ja aknad valgeks” raames järgmistes projektides: “Malering”, “Kabering”, “Koolilaste puhkeõhtud”, “Showtants” ja “Ekstreemspordiring”. Kõik toimunud projektid olid jätkuprojektid ning seetõttu osalesid neis ka varem projektidest osavõtnud noored. Programmi poolt finantseeritavad projektid aitavad oluliselt mitmekesistada tegevuste valikut ning Viljandi linna toetus neile projektidele on ülioluline ning selle edasine jätkumine on väga vajalik. Suurem osa projektidest leiavad teostamist ringitegevuse näol, mille puhul on väga oluline järjepidevus, kuna just see tagab noorte tegevustes osalemise.
Projektide arv, kus 1.-6. klasside õpilased osalesid oli suhteliselt väike ning nendes osalemine sõltus suuresti klassijuhatajast. Sellele vanuseastmele suunatud projekte on aga oluliselt vähem kui näiteks kesk- või vanemale astmele, mistõttu on vähene osalemine ka osaliselt põhjendatud. Uuel õppeaastal peaks tõhustama just projektidealase info jõudmist klassijuhatajani, leidma alg- ja keskastmele mõledud projektides osalemise võimalusi (ka rahalisi) ning motiveerima õpetajaid projektides osalema. Vanemates astmetes tuleks aga tihedamalt suhelda õpilasesindusega ning suunata neile rohkem infot võimaluste kohta projektides osaleda ja neid ise läbi viia. Samuti eeldab noorte kaasamine projektidesse ka tõhusamat tööd õpetajate ja õpilaste vahel. Projektid on noortele väga heaks võimaluseks ennast täiendada ja harida ning seda nii Eestis kui välismaal. Võimalusi selles vanuses noortele on aga väga palju!
 

 
Külastusi täna: 1098 Kokku: 1490395804 Viljandi Kesklinna Kool © Uueveski tee 1 Viljandi
Eenet