| 
Sisukaart
 | 
Prindi    
Stuudium Tunniplaan E-post Facebook  
 
 
 
 
 
 
  Raamatukogu ja muuseum
  Sotsiaalpedagoog
  Logopeed
  Psühholoog
  Koolivägivallast
  Pikapäevarühm
  Õpinõustamine
  Arstiabi
  Toitlustamine
  Pane tähele  
Lingid e-posti keskkondadesse
Tunniplaan 2017/2018 1.p.-a.
Stuudiumi avalik kalender
Olümpiaadide (ainevõistluste) tulemused
 
  Mõte  

Vaimuvalgus ja hingeharidus viivad alati valguse poole.

Karmen Kink, 8. kl, 2015

  Galerii  
  Oma Sõna  
 
Kas Sulle meeldib meie kooli Facebooki lehekülg?
 


Koolivägivallast

 

Koolivägivalla ennetamine  

Koolivägivalla vormid:

Vaimne vägivald:

·         Narrimine

·         Mõnitamine

·         Hirmutamine

·         Ähvardamine

·         Solvavate hüüdnimede panemine

·         Tõrjumine

·         Tagakiusamine

·         Alusetu info levitamine

Füüsiline vägivald: 

·         Löömine

·         Jala ettepanemine

·         Tõukamine

·         Kaklemine

·         Asjade äravõtmine ja lõhkumine

·         Raha väljapressimine 

Millal muutub müramine või narrimine vägivallaks?

Koolivägivallast saame rääkida, kui on olemas 3 tunnusjoont: 

·         Agressiivne käitumine on tahtlik.

·         Kiusaja on (või teda tajutakse olevat) tugevam.

·        Agressiivne käitumine on korduv

Keda kiusatakse?

Sagedamini kiusatakse õpilasi, kes on teistest millegi poolest erinevad:

·         Vaimsete võimete eripärad (teistest silmatorkavalt kehvemad või paremad)

·         Välimuse eripärad (tüsedus, lühike või pikk kasv, mõni silmatorkav detail välimuses, silmatorkavalt erinev riietus vms)

·         Iseloomu eripärad (kinnised ja endassetõmbunud, kergesti ärrituvad või hüsteerilised, alistuvad, abitud jne)

Miks on koolikiusamine ohtlik?

Peamiselt seepärast, et kiusamisel on varjatud iseloom:

·         Probleem pole täiskasvanutele teada.

·         Ohver ei otsi abi.

·         Eakaaslased küll märkavad, kuid ei aita.

Mida tehakse koolis vägivallaga toime tulemiseks?

·         Vägivaldsete õpilaste väljakutsumine (vestlused klassijuhataja, õppealajuhataja või koolipsühholoogiga eesmärgiga suunata õpilane oma käitumist analüüsima; samuti alternatiivsete, mittevägivaldsete  käitumisviiside teadvustamine õpilasele).

·         Vägivaldsete õpilaste vanemate koolikutsumine (vestlused vägivaldsuse põhjuste ja selle ületamise võimaluste üle).

·         Koolivägivalla ohvrite vestlused klassijuhataja ja koolipsühholoogiga selle üle, mis võiks nende puhul põhjustada kaaslas(t)e vägivaldset käitumist ja mil viisil nad saaksid ennast kaitsta (uute reageerimis- ja käitumisviiside õpetamine).

·         Vägivalla ohvrite ja vägivaldselt käitujate vastandamine eesmärgiga sõlmida kokkuleppeid edaspidise käitumise osas.

·         Vägivaldsete õpilaste grupiviisiline nõustamine eesmärgiga suunata neid oma käitumist analüüsima ja end rohkem kontrollima.

·         Sanktsioonid (käitumishinde alandamine, märkused ja käskkirjad, karistamine jne)

·         Profülaktilised klassijuhatajatunnid sallivusest, käitumisest jne

Mida saaksid teha vanemad?

·         Jälgida oma last ja vestelda temaga iga päev, et märgata võimalikke probleeme koolis. Sageli lapsed oma probleemidest otsesõnu ei räägi ning ei vasta ka otse esitatud küsimustele. On vaja lapsevanema tähelepanelikkust, aimamaks, et midagi on viltu. 

Vägivallast võivad aimu anda: 

-          Katkised ja määrdunud riided

-          Kadunud asjad või raha

-          Lapse muutumine kinnisemaks ja tujutumaks, kui ta seni on olnud

-          Põiklevad ja ebamäärased vastused, kui küsida temalt koolis toimuva kohta

·         Julgustada last vägivallast rääkima

·         Julgustada last pöörduma abi otsimiseks õpetaja või koolipsühholoogi poole (vägivallast teatamine pole kaebamine!)

·         Õpetada last enda eest seisma (mis ei seisne löömises!), arutada koos lapsega, mil moel ta saaks end klassis rohkem maksma panna

·         Suunata oma laps (nii vägivallatseja kui ohver) vajadusel psühholoogi poole

·         Innustada ja suunata last leidma endale sobivaid ja huvitavaid vaba aja tegevusi (et suunata ja “maandada” paremini agressiivsete laste negatiivset energiat, samuti et anda madala enesehinnanguga nö ohvritele võimalus end kusagil hästi ja edukana tunda)

·         Vestelda lapse klassijuhatajaga oma kahtlustest, probleemidest ja nende lahendusvõimalustest

·         Vajadusel otsida abi ja nõustamist ka endale.  

Lahendusi Skandinaaviamaadest:

  • Nn „konfliktilootsid“ – õpetatakse välja sobivad õpilased, kes sekkuvad kõikjal, kus tunnetavad vägivalda ja vaenu. Vajadusel korraldavad süüaluse ja ohvri lepitamise.
  • Õpilaskomisjonid, mis tegutsevad meie kohtute sarnaselt. Süüdlased peavad selle komisjoni ees aru andma.
  • Rabelemis-, maadlus- või spordinurgad vahetundideks.
  • Klassi reeglite ühine läbi arutamine ja paikapanek. Kõik õpilased kirjutavad neile alla ja peavad neid tunnustama.

         Klassi kokkulepe (näidis):

  • Me ei ründa oma klassikaaslasi ei sõnade ega tegudega.
  • Me suhtume kõigisse klassikaaslastesse heatahtlikult, sõltumata võimetest, kooliedukusest, füüsilisest tugevusest, soost, päritolust või välimusest.
  • Me ei kiusa ka õpetajaid.
  • Me lahendame tülid sõnadega.
  • Me kutsume korrale klassikaaslased, kes teisi narrivad või mõnitavad.
  • Me ei halvusta ega mõnita teisi ei koolis ega Internetis.
  • Kes agressiivsest eksimusest teada annab, käitub vastutustundlikult ega ole pealekaebaja.   (Õpilase allkiri)

 

    10 näpunäidet koolikiusaja vanemale    (Allikas: MeidanPerhe.fi)

Kui sinu laps osutub kiusupunniks, ära peida pead liiva alla ega eita olukorra tõsidust. Siin on sulle 10 soovitust, kuidas pärast esimest ehmatust olukorda lahendama hakata.

1. Ära keeldu uskumast, et ta tõesti võib olla kellelegi liiga teinud. Kõik lapsed teevad mõnikord rumalusi, eriti koos teistega ja kambavaimuga kaasa minnes. Pea liiva alla peitmine ja mitte uskumine teevad su lapsele pigem kahju kui kasu.

2. Võta kooliga ühendust ja näita üles koostöövalmidust lahenduse leidmiseks.

3. Väldi kiusatud lapse süüdistamist ja maha tegemist.

 4. Sa ei tohi leppida selgitusega, et „tegime vaid nalja ega mõelnud seda tõsiselt." Tee talle selgeks, et kiusamine ei ole mitte mingil moel aktsepteeritav ning selgita talle, et see, mida tema peab süütuks lõbuks, võib teisele nii füüsiliselt kui psüühiliselt haiget teha.

5. Räägi talle, kui julm ja ebaõiglane on kellelegi haiget tegemine. Rõhuta, et kiusamist ei õigusta mitte miski!

6. Selgita, et selline olukord peab lõppema kohe, vastasel juhul tuleb lapsel suuri probleeme nii koolis kui kodus. 7. Ära mõista hukka mitte oma last, vaid tema teguviisi.

8. Kinnita, et usud, et ta suudab oma käitumist parandada.

9. Premeeri edusamme. Kiida ja anna positiivset tagasisidet, kui näed, et laps enam teisi ei kiusa.

10. Kui oled sunnitud last karistama, tee seda õigesti ja viisakalt, ära kasuta füüsilist ega vaimset vägivalda.

 

Koostanud Maarika Roosimägi

Viljandi Kesklinna Kooli psühholoog ©

 
Külastusi täna: 1847 Kokku: 1496263220 Viljandi Kesklinna Kool © Uueveski tee 1 Viljandi
Eenet