6. klassidele toimus õppeprogramm "Jäätmed ringlusesse" 17. november
- Mis on jäätmed ja kuidas need tekivad?
- Mis erinevus on korduskasutusel ja taaskasutusel?
- Mis saab minu jäätmetest?
- Kuidas igaüks saab vähendada jäätmeteket?
Küsimused said vastused läbi arutelude ja aktiivtegevuste.
13. ja 15. november toimus 6. klassidele Keskkonnaameti poolt läbiviidud õppeprpgramm "Jäätmed ringlusesse".
- Mis on jäätmed ja kuidas need tekivad?
- Miks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ning kuidas see säästab keskkonda?
- Mis on jäätmekäitluse hierarhia?
- Mis erinevus on korduskasutusel ja taaskasutusel?
- Mis saab minu jäätmetest?
- Kuidas igaüks saab vähendada jäätmeteket?
Küsimused said vastused läbi arutelude ja aktiivtegevuste. Oli õpetlik koolitus, näiteks soovitati munakarbi pakendilt rebida silt ära, alles siis pane karp papi pakendisse! Noored said samuti palju liikuda, rühmatööna probleemülesannet lahendada ja üheskoos läbi arutada.
Teema lõppedes sai iga õpilane öelda, mida ta sellelt koolituselt teada sai.
Veel räägiti ringmajandusest, kordati üle jäätmete liigiti kogumise põhimõtted ning uuriti tooteid, mis on tehtud jäätmetest.
Õppeprogrammi abil mõisteti, et jäätmed on inimese tekitatud probleem ning nende liigiti kogumine vajalik. Jäätmeid liigiti kogudes osaleme me kõik ringmajanduses, suuname olemasoleva materjali uuteks toodeteks ning hoiame sellega kokku energiat ja veekulu. Nii osaleme jätkusuutliku arengu tagamisel. Plastpudelitest tehakse riiet (fliis- ja spordiriided). Pakendite paberkihist tehakse kipsplaatide ümbrist. Vanadest riietest saab mööblipolstrit. Plastist saab teha stepsleid ja plastmasskorve. Klaasi saab lõpmatult ümber töödelda ja plekkpurk laguneb looduses 500 aastat.
Programmist kõige enam meeldis noortele ise prügi sorteerida.
Õpilased said teada, mis esemeid ja materjale jäätmetest valmistatakse, plekkpurkidest autokeresid, uusi purke. Üllatuseks oli, et plekkpurke on kahest erinevast metallist. Need rändavad Inglismaale, kus toimub sorteerimine ja sulatamine.
Tõdeti, et meie kodudes prügi sorteerimist on üsna vähe.
Teame nüüd kõik, mis on ringmajandus ja kuidas prügi sorteerida ja loodame, et oskame oma kodudes rohkem sellele tähelepanu pöörata!
Aitäh Maigi Säinas, Viljandimaa Keskkonnametist.
Aitäh õpetja Virve Neerot ja Kersti Varblane.
13. ja 15. november toimus 6. klassidele Keskkonnaameti poolt läbiviidud õppeprpgramm "Jäätmed ringlusesse".
- Mis on jäätmed ja kuidas need tekivad?
- Miks on vajalik jäätmete liigiti kogumine ning kuidas see säästab keskkonda?
- Mis on jäätmekäitluse hierarhia?
- Mis erinevus on korduskasutusel ja taaskasutusel?
- Mis saab minu jäätmetest?
- Kuidas igaüks saab vähendada jäätmeteket?
Küsimused said vastused läbi arutelude ja aktiivtegevuste. Oli õpetlik koolitus, näiteks soovitati munakarbi pakendilt rebida silt ära, alles siis pane karp papi pakendisse! Noored said samuti palju liikuda, rühmatööna probleemülesannet lahendada ja üheskoos läbi arutada.
Teema lõppedes sai iga õpilane öelda, mida ta sellelt koolituselt teada sai.
Veel räägiti ringmajandusest, kordati üle jäätmete liigiti kogumise põhimõtted ning uuriti tooteid, mis on tehtud jäätmetest.
Õppeprogrammi abil mõisteti, et jäätmed on inimese tekitatud probleem ning nende liigiti kogumine vajalik. Jäätmeid liigiti kogudes osaleme me kõik ringmajanduses, suuname olemasoleva materjali uuteks toodeteks ning hoiame sellega kokku energiat ja veekulu. Nii osaleme jätkusuutliku arengu tagamisel. Plastpudelitest tehakse riiet (fliis- ja spordiriided). Pakendite paberkihist tehakse kipsplaatide ümbrist. Vanadest riietest saab mööblipolstrit. Plastist saab teha stepsleid ja plastmasskorve. Klaasi saab lõpmatult ümber töödelda ja plekkpurk laguneb looduses 500 aastat.
Programmist kõige enam meeldis noortele ise prügi sorteerida.
Õpilased said teada, mis esemeid ja materjale jäätmetest valmistatakse, plekkpurkidest autokeresid, uusi purke. Üllatuseks oli, et plekkpurke on kahest erinevast metallist. Need rändavad Inglismaale, kus toimub sorteerimine ja sulatamine.
Tõdeti, et meie kodudes prügi sorteerimist on üsna vähe.
Teame nüüd kõik, mis on ringmajandus ja kuidas prügi sorteerida ja loodame, et oskame oma kodudes rohkem sellele tähelepanu pöörata!
Aitäh Maigi Säinas, Viljandimaa Keskkonnametist.
Aitäh õpetja Virve Neerot ja Kersti Varblane.
