Saage tuttavaks 2023. aasta sügisel loodud Viljandi Kesklinna Kooli KiVa-tiimiga. 

Küsisime igalt tiimiliikmelt, mis on tema roll KiVa-tiimis, milliseid muutusi on KiVa kooliellu toonud, mida on vaja, et KiVa koolis toimiks ning millised on KiVa-tiimi liikmete sõnumid kooliperele. 

1. Milline on teie roll KiVa-tiimis? 

• Helen Aleksius: “Minu rolliks on tegeleda koolis kiusamise ennetamisega ja selle vähendamisega, toetada õpetajaid KiVa-tundide läbiviimisel, uurida ja lahendada kiusamisjuhtumeid. Kogu tiim tegutseb selle nimel, et kiusamist vähendada/ära hoida ning levitada sõnumit, et me oleme KiVa kool ja meie koolis ei ole kiusamine lubatud ega aktsepteeritud.” 

• Annika Jaani: “Mina olen KiVa-tiimi liige, kes tegeleb rohkem väikeste majas. Tegelen väikeste majas olevate juhtumitega, ennetustööga, õpetajate toetamisega ning sealsete KiVa ürituste läbiviimisega.” 
   

• Kaija Kits: “Olen üks KiVa-tiimi liige, kes püüab võimalikult palju KiVa-tiimi liikmete tegevust toetada. Minu roll on kanda selget sõnumit, et oleme KiVa kool ja seda julgelt välja öelda. Lisaks motiveerida ja aidata tiimi teistel liikmetel särasilmselt vajalikke tegevusi vedada ja läbi viia. Olen abiks KiVa programmi tähtsuse selgitamisel, et saaksime kogu kooliperega üheselt aru programmi tegevuste olulisusest ning ei jätaks midagi tegemata.” 

• Eva Ool: “ Minu põhiroll KiVa-tiimis on kiusamisjuhtumite lahendamine. Mina viin läbi vestlusi kiusamisjuhtumis osalenud õpilastega, eesmärgiga, et kiusamine lõppeks ja enam ei korduks. Selgitan lastele, milline käitumine pole lubatud ja lepime kokku, mida teeme, et see lõppeks. Õpilased on igati koostöised olnud ja saanud aru, mis on valesti tehtud, ja tahavad ka ise, et olukord paraneks. Juhtumi lahendamise käigus teen koostööd ka lapsevanemate ja klassijuhatajaga. Lisaks olen teinud ka KiVa-tunde, mis on lastelt head tagasisidet saanud. Tundub, et lapsed tahavad rääkida kiusamise teemal ja teadvustavad seda, mis on kiusamine. Paraku on mitmed lapsed tundnud kiusamist ka omal nahal, mis teeb KiVa töö väga vajalikuks, sest ükski laps ei peaks kiusamisega kokku puutuma. Olen rõõmuga korraldanud ja kaasa löönud ka KiVa-tiimi korraldatud üritustel koolis.” 

• Kaja Orobko: “Minu roll KiVa-tiimis on vestlused õpilastega, keda kiusatakse või kes on kiusajad. Teha selgeks kiusajatele, et kiusamine pole lubatud.” 

• Kertu Reinsalu: “Olen KiVa-tiimis tavaline liige ja suuremas osas tegutsen 1.–4. klassi õpilastega.” 

• Pille Saar: “Olen alates septembrist meie kooli KiVa-tiimi juht. See tähendab, et toetan ja aitan organiseerida tiimiliikmete omavahelist koostööd, vajadusel osalen kiusamisjuhtumite lahendamises, suhtlen õpetajate ja lapsevanematega. Samuti olen ühenduslüli kooli ja SA Kiusamisvaba Kooli infovahetuses.” 

• Kristi Tikkerbär: “Minu selle õppeaasta peamiseks ülesandeks on jäänud KiVa sihtklassi õpetajate toetamine KiVa-tundide läbiviimisel. Vajadusel viin ka ise tunde läbi. Osalen aktiivselt KiVa-tiimi koosolekutel ja viin koolis läbi KiVa sündmusi.” 

2. Kas olete näinud koolis muutusi peale KiVa loomist? 

• Helen Aleksius: “Peale KiVa programmiga liitumist on õpetajad hakanud läbi viima KiVa-tunde ja tänu sellele on kindlasti õpilased rohkem teadvustama hakanud, mis on kiusamine ja kuidas seda konfliktist eristada. Nad on teadlikumad sellest, kuidas kiusamisjuhtumi korral käituda ja kelle poole abi saamiseks pöörduda. Väga rõõmustav on, et KiVa-tiimi on märganud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad  ja meie poole julgetakse murede ning küsimuste korral pöörduda.” 

• Annika Jaani: “Meie kool liitus KiVa programmiga juba 2015. aastal. Alates sellest õppeaastast sai KiVa-tiim uue hingamise ning hetkel olen tiimi liige niivõrd vähe aega olnud, et muutusi on veel raske märgata. Selle õppeaasta kohta võib ehk öelda, et oleme püüdnud rohkem silmis olla ning selle läbi ka teadvustada, et meie koolis kiusamisele kohta pole.” 
   

• Kaija Kits: “Jah, olen märganud juba väikeseid muutusi. Meie igapäevasesse kooliellu on tulnud rohkem positiivse märkamist ja sellele tähelepanu juhtimist tiimi algatatud tegevuste ja ürituste kaudu. Märkan KiVa-elemente (plakatid, vestid jm) kooli õppehoonetes ja korrapidajate seljas, mis kannab selget sõnumit ja sisendab meile kõigile igapäevaselt, et oleme kiusamisvaba kool. Kiusamisjuhtumite lahendamine on muutunud süsteemseks ja toimub kindla meetodi alusel, samuti kiusamisjuhtumite kaardistamine.”  

• Eva Ool: “KiVa on koolis meeskonnatöö – aitab kiusamise teadlikkust suurendada klassijuhatajate KiVa-tundide kaudu, teeb ennetustegevust, tegeleb kiusamisjuhtumite lahendamisega – ilma selleta oleks olukord palju kurvem. Tegeleme selle nimel, et kiusamist ära hoida ja tekkinud kiusamisjuhtumeid tõhusalt lahendada.” 

• Kaja Orobko: “Kuna meie tiim alustas alles septembris, siis muutustest on veel vara rääkida. Kiusamisjuhtumeid on küll juba olnud  ja esimesed vestlused on ka positiivse lahenduseni jõudnud. Ehk siis kiusajad on saanud aru, et on käitunud valesti ja andunud lubaduse enam mitte kiusata.” 

• Kertu Reinsalu: “Õpilased on teadlikumad (nt ühel esimese klassi õpilasel oli mure ja uuris, et kus see kollase vestiga õpetaja olla võib).” 

• Pille Saar: “Muutused toimuvad tasapisi. KiVa on meil sellel aastal ühiselt fookuses ja seetõttu koolis nähtavamaks muutunud. Õpetajad teevad sihtklassides KiVa-tunde, tiim lahendab juhtumeid ja kaasab õpilasi KiVaga seotud tegevustesse.” 

• Kristi Tikkerbär: “Oleme olnud juba pikalt KiVa kool, aga sellest õppeaastast oleme KiVa-tiimiga võtnud südameasjaks tuua KiVa tegemisi rohkem nähtavale. Lööme KiVa-tiimiga kaasa erinevate koolisündmuste korraldamisel ja toetame enda tegevustega turvalise ja kiusamisvaba koolikeskkonna kujunemist. Mul on suur rõõm näha, et meie sihtklasside klassijuhtajad soovivad väga, et õpilased tunneksid end koolis hästi ja turvaliselt ning viivad aktiivselt läbi KiVa-tunde.” 

3. Mis tagab KiVa hea toimimise koolis? 

• Helen Aleksius: “Koostöö ja järjepidevus. Selleks, et miski saaks hästi toimida, tuleb seada ühised eesmärgid ja teha nende eesmärkide saavutamiseks koostööd (kolleegidega, õpilastega, lapsevanematega jne).” 

• Annika Jaani: “Koostöö! Koostöö õpilaste, õpetajate, tugipersonali ja lapsevanematega.” 
    

• Kaija Kits: “Iga programmi toimimise tagab programmist ühtmoodi arusaamine ja kogu koolipere ühtne tegutsemine ühe eesmärgi nimel. See kehtib ka KiVa puhul.” 

• Eva Ool: “KiVa on süsteemne kiusuennetustöö, mis hõlmab kogu koolipere – kui kõik panustavad, siis tuleb tulemus. KiVa logol on kõik neli osapoolt ühendatud: roheline värv sümboliseerib õpilasi, sinine õpetajaid, punane KiVa-tiimi ja oranž lapsevanemaid.” 

• Kaja Orobko: “Kindlasti on vaja õpilastele selgeks teha, mida tähendab “Kiusamisvaba kool”. Tähtsal kohal on ka KiVa-tunnid, mida annavad klassijuhatajad.” 

• Kertu Reinsalu: “Järjepidev teemaga (kiusamisele ei) tegelemine.” 

• Pille Saar: “KiVa hea toimimise tagab ühine eesmärk, koostöö ja järjepidevus.” 

• Kristi Tikkerbär: “KiVa heaks toimimiseks on vaja ühist soovi luua turvaline keskkond. Iga koolipere liige saab omalt poolt kaasa aidata kiusamisvaba kooli loomisele. Oluline on, et kõik teaksime, mida teha, kui kiusamist märkame ja jätkaksime regulaarselt KiVa-tundide läbiviimist. Süsteemne ja aktiivne tegutsemine tagab KiVa programmi tervikliku rakendamise ja sellele saab KiVa-tiim oma tegevusega kaasa aidata.” 

4. Milline on teie KiVa sõnum kooliperele 

• Helen Aleksius: ”Ühtsuses peitub jõud – märkame head ja tõmbame üheskoos kiusule kriipsu peale!” 
    

• Annika Jaani: “Seisame ühiselt kiusamise vastu! Märkame, hoolime, aitame!” 
   

• Kaija Kits: “Minu sõnum kattub KiVa üldise sõnumiga: KIUSAMISELE KRIIPS PEALE! Kui nüüd natuke pikemalt selgitada, siis olen väga kiusamise vastane. Seisan selle eest, et koolis oleks kõigil hea olla. On lubamatu kellelegi vaimselt või füüsiliselt liiga teha!” 

• Eva Ool: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui märkad kiusamist või sind kiusatakse, siis ära jää vaikivaks pealtvaatajaks, vaid anna sellest teada KiVa-tiimile, klassijuhatajale või mõnele muule täiskasvanule – nii seisad enda ja teiste õiguste eest! Meie koolis ei ole kiusamine lubatud ega aktsepteeritud.” 

• Kaja Orobko: “Minu sõnum kooliperele on, et märka kiusamist ja teata sellest kindlasti KiVa-tiimile, sest meie koolis ei ole kiusamine lubatud ja kiusamine peab lõppema.” 

• Kertu Reinsalu: “Tegemist on protsessiga, mille head tulemused mõjutavad kogu koolipere positiivselt.” 

• Pille Saar: “Lõpetame kiusamise kõik koos – see on KiVa programmi peamine idee.” 

• Kristi Tikkerbär: “Oluline on teada, mis on kiusamine. Kiusamisega on tegemist siis, kui haiget tehakse tahtlikult, kui jõud on ebavõrdsed ja kui liiga tehakse korduvalt. Need on kolm asja, mida on oluline kiusamise kohta teada. KiVa programmi üheks eesmärgiks on see, et õpilased oskaksid ise kiusamisjuhtumeid ära tunda ja kiusamises osalevate inimeste rolle määratleda. Ühekordne konflikt ei ole otseselt kiusamine  ja selle lahendamisega tegeleb klassijuhataja. Kui haiget tehakse meelega ja korduvalt, siis on põhjust pöörduda KiVa-tiimi poole.” 

5. Millest unistab KiVa kooli direktor? 

• Kaija Kits: “Unistan kiusamisvabast koolist, kus on rõõmsad lapsed, kes saavad keskenduda õppetööle ja oma eesmärkide saavutamisele.” 

KiVa-tiimi intervjueerisid Johanna Paeglis ja Jane Bergman.