Uue koolimaja projekti tegi Riia arhitekt R. Häusermann, töid teostas M. Holst ja Kompanii. Uus kahekorruseline haridustempel sai ruumikas ja esinduslik. Koolimaja õnnistati sisse 17. detsembril 1877. Äsja avatud õppeasutusele tegid kohalikud mõisnikud ja endised vilistlased rahalisi toetusi ja väärtuslikke kingitusi nii sisustuse kui ka maa näol kooli pargi ja mänguväljakute jaoks. Liivimaa Maagümnaasium oli klassikaline gümnaasium, kus süvendatult õpetati vanu keeli ja kirjandust.
Ajavahemikul 1875 ̶ 1892 õppis koolis 498 õpilast. Aadliseisusest õpilasi oli 40%, talupojaseisusest eestlasi 7%, ülejäänud olid linnakodanike, vaimulike jt pojad. Rahvuse järgi oli õpilastest sakslasi 441, eestlasi 34, venelasi 14 ja juute 9.
Foto: Õpetajad maja ees. Esimeses reas keskel on kooli direktor Heinrich Seesemann
Õpetajaid oli 56, kellest 41 Balti kubermangudest, 10 Saksamaalt ja 5 Šveitsist. Õpetajad olid valitud hea ainetundmisega vilunud pedagoogide hulgast. Baltimaade saksakeelsetele erakoolidele tegi lõpu keiser Aleksander III poolt alustatud karm venestamispoliitika. 1887. a lõpetati muukeelsetele koolidele riikliku dotatsiooni maksmine ja keelati uute õpilaste vastuvõtmine. Liivimaa rüütelkonna maapäeval 1888 otsustati kool sulgeda. Kooli lõpetamise aktus peeti 10. juunil 1892.
Foto: 1892 ̶ 1917 oli koolihoone tühi või kasutasid ruume erinevad saksa- ja venekeelsed koolid.
